Vana arm ei roosteta

Jõulupidude aeg tungib iga töötava inimese ellu. Kas peod toimuvad või jäävad ära?! Majanduslangus...Minu mehe tööandja on ikka iga aasta viinud oma rekkajuhid koos kaasadega...kuhugi sööma.Pidulik laud, külma ja kuumaga, nagu eestlasel ikka. Käidud läbi erinevaid Harjumaa kohti ja kõik väga positiivne.Kuigi minul alati rohkem see teemaks, millist kostüümi valida, sest pidudel rekkamehed nohisevad omaette, siiski paljud ümber rekkameeste isa Kirilli joonduvad,milline lips ette panna, millist jooki valida. Ikka viskit, joob meie isa Kirill.

Õnneks sel aastal jääb see tsirkus ära. Ma vihkan neid. Peaaegu kõiki. Ainult Kalev Ja Lembit pingutavad , et ikka Ivo naisele rõõmu teha. Mis teha! !? Ju ma olen nii väärtusetu ja tegelikult pole see ju minu pidu kunagi olnud.

Meie peod on kka võimsad, enamasti. Ikka laua peal ja hoogsad. Kevadel käisin sõbranna juubelil, kus tants võeti ka väga varakult üles, siis tütar küll kurjustas, Pedasel saad laua peal tantsida, mis nüüd? Jah, vabanduseks ütlen vaid, Pedase on Pedase ja muu elu peale selle.

Reedel oli meil tegelikult tööpäev. Ja planeeritud oli kiire sõit Pärnusse. Kuna oli ostetud töötajatele kingiks Rohelise võtme pakett Terviseparadiisi ja kiirelt algasid juba tellitud protseduurid, siis oli rutt taga. Kihutasime Pedase Hotelli väikebussiga läbi Laitse-Ruila Pärnu maanteele, ilmastiku olusid arvestades oli see kõige OK. ja kuna nii kiire oli, et kohvipause pold võimalik teha, siis haigutus kasvas suulaes ja oli muidu uimane olek. Erika jutuvadast hoolimata. Sest temal on ikka rääkida ja seletada ja teemat algatada. Tore, et temasuguseid inimesi ka ikka Eesti Vabariigis eksisteerib.

Jõudsime Pärnusse, ikka kõik teevad viivad Aivari korterisse ja ennäe, kõhud kõigil tühjad, legendaarne Sreffani Pizza oli kohale tellitud ja meie tõime joogid. Ametiühing koos Kataga ja sooviavaldustega pakkis. Ja kõik asjakohane. Kuigi me pole kunagi seda meelt, et kui teenenduses töötad ja lähed oma joogiga...

Aga kuna aeg on kallis ,siis ootasid meid ju protseduurid. Ja siin ma räägin täpselt enda eest.Kellel läks teisiti, kommenteerigu. Ürdi-pärlivann, naeratav töötaja seletas kõik ära, kuidas vanni minna, pakkus valikut,lõõgastav või ergutav. Kuna mina tundsin endas lihaspingeid ja ootasin erutusega ka eelolevat pidu, pakkus spetsialist mulle välja, kadaka. Nooo, Kati Kadakas on meil olemas ja Pille ikka assisteerimas vana nõuka või ehk Pedase jõuga.Kadakas oli väga hea, vann mullitas nii mis hullu ja aroom ja aura purustasid kõik oma teel.Mina jäin väga rahule ja nautisin kõike täiega ja kui kell kukkus, oli pisut ennatlik kõik. Ja edasi otse massaazi, tegija, äravaevatud eesti naine, lapsel kekskõrvapõletik ja mees Soomes tööl ja uus kodu sisustamata. Mis siin minu muredest?!!Ülakeha massaaž oli enam-vähem, aga kuna tal suu käis kiiremini kui käed, siis jäi asi pisut amatöörlikuks. Edasi ootas mei ees üle-tee-Staap, kuhu kõoik kibelesid.Ja lõpuks tuli välja, et ainult mina kibelesin. Sest Kata suutis mu ümber veenda ja mind basseini meelitada, sest paketipõhiselt oli kõik ju olema skuskil ja kättesaadav, aga reaalselt....

Basseinis oli hea , nagu alati, kuna olen püsiklient, siis kõik kulges mööda tradistsioonilisi radu. Aga kuna olin basseini läinud kaaslastega´,kus üks võttis läätsed ja teine prillid, siis edaspidi muiugi üsna naljakas, kui mina aina lehvitan ja lehviotan ja nemad aina ei näe, ei näe...

Ja eks mul oli süda täis ka, sest meeloli pidune, ja minu meelest siin spas saad liguneda niigi, nii et kui mina juhuslikult läksin alt hotellist raha vahetama, sattusin tegelikult ületee - Pidusse. Kuigi aeg tiksus juba õhtusöögi poole, ikka reispass ja ikka reispass... ja jälle üle värava ronides Pärnu kuuvalgel ööl hotelli. Kata juba närveldamas ees nagu Ema Teresa, sest ikka oli koguaeg mingi jama. Aga kell seitse õhtul algas a la carte retoranis pidulik kolmekäiguline õhtusöök. Suundusime läbi buffee-resto kohale, ootas kaetud laud, aga ka naabrid , üsna lähedal. Ja menüükaart näitas, et pearoog on Tagliatelle pesto-basiiliku misiganes asjaga Kuuse Talu Jaanalinnufileega. Meie naerukajakad , istusime lauda ja vahet nagu poldki. Kannudes olev tervislik astelpajumahl oli üsna kahtlane ja veiniklaase üldse laual polnud. Kuigi paketipõhiselt peakokk soovitas nii üht kui teist ja nii valget kui punast veini vahepalana. Aga kuna meile serveeritud pasta jaanalinnuhakklihaga ei rahuldanud meie meeli, siis katsusime teenendajatega ikka viisakad olla. Milles nemad süüdi? Neelasime alla ka kama...mis iganes mustsõstraparfee...Parfee ta oli ja tähtvili oli ka aus...aga muidu ainult üks ähmis punapõskne teenendaja, kellel Koitla pea segamini ajas...Ja siis me sõimegi oma jõulupeol pastarooga, jaanalinnuhakklihaga ilmselt, kuńa söögid seveeriti ennne kui joogi tellimus võeti, siis sõime seda üsna magedat ja haledat 160 eeku ,maksvat pearoooga üsna kaua ja ebalevalt, sest teenendava personalina ei taha ega tohigi otse paukuda. Aga Koitla, arusaades, et asi on mäda, tellis taksoda ja toidud Tex Mexi, vaieldamatult parim, Pärnu resto. ja tõepoolest, kui kannatlikud taksojuhid meid kohale viisid, ootasi juba meetrid teqilat juba laual. Just nii , nagu vanasti. Just nii, nagu Lepaninast tulles. Kusjuures eelmisel korral Oleg kirjutas Lepanina peakokale, et toit oli halb ja üldse võiks kuskile täienduskursule minna ja Aivar pidi ikka pikalt heegeldama, et oli nii ja naa. Aga nüüd anti otseselt luba, et ...võid homme kirjutada... Nojah. Tagliatelle oli tegelikult väga hea, pisut ehk mage, aga kindlasti mitte 160eeku vääringus. Andke andeks! Kuna Aivar oli hoos, andis meie inimetsele ka võimaluse- Oleg pidas väga kena kõne, konkreetse ja asjakohase. Aga kuna keegi pold pärnaõieteest vaimustuses, siis suundusime dasi tellitud Mehhiko restosse, Pedase traditsioon. Ikka kolm taksot ja ilma jopedeta, sest lootus tagasi ka ja teqila meetrid juba laual ja mälestused. Ja kuidas Hilja siis täpsustas, mida mu mees mulle ette heidab, et Pille ikka armastab Teqilat ja laua peal tantsida...oooooo Pedase peod.....Nojah.....Ajad muutuvad...

Pärnus jäi laudadel tantsimata, aga pidu sai ikka peetud ja pidude üle auratatud ja meenutatud... Nii et öised seiklused ööklubisse ja kasiinosse....need jäävad kajastamata, aga

vana arm ei roosteta....me armastame kõik PEDASET, jäägitult, ..., sest me l i h t s a l t armastame Pedaset. Katsugu teised sellest üle saada!