Mamma Mia

Ja vihma aina sajab.Ja sajab. Ehk ainuke positiivne vihma mõju on metsa kerkivad seened, mida ma niiväga armastan. Aga vihma tõttu ei tohi samas oma elu ära lasta rikkuda ja ikka minema sinna, kuhu süda kutsub või vaim käsib minna. Nii sai pühapäeval võluvitsaga vihm taevast ära võlutud ja suundusime Haapsallu (taas) Smilersit nautima. Ja tõepoolest.

Väikeses linnuse õues, intiimne ja ainult valitutele esitatud kontset oli lummav, elujõuline, kaasakutsuv, naljakas, südamlik, kammerlik...Ma ei jõua ära imestada ja rääkida Sal-Salleri pühendumust, viitsimist rääkida ja nautida ka ise laval oma tööd, sest kaste ta ju esmaspäevast reedeni kaubalaos ei tõsta. Omavahelised naljad, Urmas on Active Spritzer(minu selle suve lemmikjook), kuigi ehk teises mõttes.Ja alles nüüd ma märkasin, mil ja kuidas Martin suitsu süütab.Ja Raja juures on ta vist ka käinud. Kui istud kaugel, siis näed et tal on suits koguaeg ees, ehk butafoor.Ja soomlasest klahvpillimängija, malbelt naeratav, võibolla sulle või hoopis sinule seal teises reas. Ja rahvas. Vahvad julged noored, tantsimas rohkem üksteisele, kui Smilersile silma heites. Ja laulu kostab eest ja tagant ja ega me pole ka mingid papist poisid, laulame kõiki laule kaasa, sest LIHTSALT NII HEA TUNNE ON. Seltskond on hea ja SMILERS.

Minoorseks läheb pisut siis, kui viiuldajad lavale tulevad. Ja Hendrik üllatab häälevärina, näitlemisoksuse ja senusaalsusega. See kontsert on lihtsalt teistmoodi.Ju nii peabki olema.Ja ma ei viitsi eriti mõelda kaugesse kaunisse kohta, kus mu sõber meie udupeaga hangis, kuigi selle asemel võiks midagi muud tarka teha.Ja Smilersi just nii vanad kui uued laulud raputavad sind seest, tõsiselt.Ja šašlõkk,kanatiivad maitsevad endiselt hästi meie tüdrukutega avastatud uues kohas, juba teist korda.

Argielust nii palju, et muru on niidetud(kolleeg tagastas mu remonditud niiduki, jee), vikatiga ehk tuleb pisut veel kuuri taga jännata, aga Naabri-Jaan arvab alati, et ma niidan nii seksikalt. Nojah, kui just arvestada vaataja suunda ja mispidi niitja ta ees on... Nojah, vahet pole. Vanainimesel, vanal elumehel peab ka üks rõõm olema...

Ja kuna vihma nii sajab ja aina sajab, otsustasime täna pojaga kinno minna. Ja seekord ei pannud ma salamisi äratajaid kinni ega mänginud magajat. Sorry, kui vahel väsimusest olen seda teinud. Kimasime bussile, sest see tuleb ju varem, pool külge oli märg, aga saime linna -rõõmsalt kolleegiga tee peal sädistades, imestades, pihtides, rõõmustades, muretsedes.Ja algul oli küll bussis kasvav igatsus kuuma joogiga kosutav jägermeister teha, sest saputasin aina oma pükse, eriti vasakut poolt ja jope kohe üldse ei tahtnud kuivada. Aga asi oli pingutust väärt.

Mamma Mia, tuntud ABBA muusikal. Olen sellega üles kasvanud. Tean pea kõike laule ehk peast ja tagatiseks on mu oma käega kirjutatud laulik/vanasti kirjutati popartistide laule endale kaustikusse, kleebiti pilte juurde/loodetavasti Tiiru Streedi keldris kindlas kohas.
Aga ma polnud nende laulude sisule kunagi mõelnud. Ja nüüd voolas minu ette lustakas, südamlik, ootamtu ja hingeline lugu kenast, energilisest naisest, kes veetis ühel suvekuul ja just nimelt nende ohtlike päevade ringis, kolme mehega aega, täiesti erinevatel põhjustel. Üks õhku jäänud suhe viis teiseni ja teine suvine augustiöine seiklus kolmandani. Ja nüüd aastate möödudes, üksi last kasvatades, kuna ema rasedana ei lubanud koju tulla, Kreetal Villa Donnat, oma unistust ellu püüda viies on jõudnud teelahkmeni. Tütar läheb mehele. Tütar, ema suust kukkunud päikesekiir on näpanud ema päeviku ja kuna ema pole 20 a jooksul paljastanud isa nime, siis saadab kolmele, väga erinevale mehele pulmakutse. Ja siis läheb lahti...

Edasi vaadake juba ise...

Vapustavalt nooruslik Meryl Streep, liikuv ja milline hääl. Hoida hinge kinni, kui ta laulab oma tundeid välja kaljuääre peal, rohesinine Kreeka meri selja taga ja inglaslikult džentelmeniks jääv Pierce Brosnan seda kõike südamepõksuvas kuulamas. Ja vastata mitte osates. Aga, kui see mees ka oma suu lauluks lahti teeb... Võrratud laulud üllatuslike esinejatega, kõik omas võtmes, kreeka koduperenaised põlli eestviskavatena veel omas elemendis,lihtsas ja rabavas. Ja noored - ehedad ja ehtsad, siirad ja siivutud, julged ja joovastuvad, kirelõõmas ja kerguse piiril. Selleks noor ollaksegi...Ja kui altari ees kõlab tütre ood emale, ma ei heidaks sulle ette, kui sa oleks saja mehega ka maganud...Ja preestri pööritavad silmad. Ja pingile kukkuvad kolm isa kandidaati.Ja Meryl Streepi imestunud põhjenuds..."Ma ei maganud sajaga..."

Ja see nak.nak.nak... või kirjapildis ema päevikus .../kolm punkti/.Pole siin midagi rohi rohelisem ja meie ajal seda ei juhtu. Inimesed ikka armuvad, jooksevad oma kirgede või üksinduse või seiklusjanu või valuga kokku ja pole siin mingit nak.nak.naki...vaid armumine,
armastus, kirglik ühtimine... armastuse vili või murtud süda. Kõik on täpselt nii nagu peab...

Ja see Kreeka loodus. Kivid ja kaljud ja aqvamariini värvi meri/kunagi tehti mulle säärane test Beauty For All Seasonsi salongis ja just seda värvi silmad mul on, kuigi vanadusega tuhmunud/...Imetlesin näitlejate jaksu ja võhma mööda neid looklevaid, isegi ohtlikke kaljuteid joosta ja vaevalt esimese korraga asi purki saadi. Aga see laternatest looklev tee pulmatemplisse kaljutipul. Kas keegi meist kunagi võiks unistada, et abiellub nii???????????Ja see lihtsus külas, käterätikud rippumas nööridel, eestärakukkuvad aknauksed ja värisev ja murenev maapind kivimunade pärlimaalingul, millest peale kõiki neid pingutusi Aphrodite oma loodusjõuga väljub.

Jah armastus vaid hoiab meid elus. Millest ma siis koguaeg olen rääkinud? Leidke armastus üles, võibolla on ta su kõrval. koguaeg. Aga sa pole seda märganud. Ehk on ta sinus eneses, kui sa oma kinganinade imetlemise lõpetad. Aga ka Naabri-Robertis, kes sind lapsepõlves kividega loopis ja patsist tiris, et tähelepanu võita. Või ööklubi lummavates tuledes, kui cosmopolitani ja moijtosid on joodud juba liiast, aga temagi želeesoengus noorsand januneb millegi tavatu järele...Ja siis te kõik olete kogenud Donna suvelõpu seiklusi Kreekas. Ei tea, kas ritsikad seal ka laulavad????Siin küll ja pihlakad korjavad oranži palgele ja see meenutab selles armastuse valguses, et mu armsal klassijuhatajal tuleb sel aastal juubel...Kunagi algas kõik pihlamarjadest...kirjanduslikult hea sünonüüm ja inspiratsiooni allikas.