Sünnipäevadest

Tuba on lõhnavaid lilli täis. Pedase stiilne kollakatest inkaliiliatest,valgetest alpi kellukestest, kuldsetest gerberatest ja päikesebeežidest roosidest kimp roheva asperaaguse,sõnajalalehe ja asjakohase loori ja pärlitega, nagu alati, kohal. Roosad roosid, mu lemmikud. Suured tugevad punased roosid ja heleroosad uduõrnad pojengid ja aialilled rukkilillesina ja mooni ja saialille sooja oranžiga esindatud. Ja õue ampel roosbegooniaga, mahlaka ja võimsana. Pesemata šampuseklaasid ja tükike suussulavat krevetitorti. See on õhtune pilt peale pikka tööpäeva peale eilset sünnipäevapidu.

Jälle ma ei planeerinud, aga ometi katsin laua, enne veel väntasin vihmas rattaga poodi võileivatordi materjali kohalikust poest hankima. Natuke oma lemmikuid hispaania hõngulisi oliive, sinihallitusjuustu ja puuvilju ka vaagnatele ja valmis kõik oligi. Kuigi päevläbi tuli telefonile vastata. Viisakalt ikka igale sms-le. Ja loomulikult armsatele üllatuslikele kõnedele, et olen teil (peaaegu) kõigil ikka meeles. Ja lõpp kokkuvõtteks lihtsalt nii armas.

Pedase noored ja vanad, uued ja endised. Risti 40.klubi naiskond....Ja kohapeal ei ühtegi mu muud sõpra. Nagu eelmiselgi aastal Aivar küsis, kus siis ...teised...on?Ise ta oli mu sünnipäeva hommikusse ärataja!!!
Ingrid rõõmustas kaugelt Kreetalt, Jaanus, kes alati ajab kuupäevad segi, sai kaks päeva järjest helistada. Üllatuskõne tuli mu kallilt Helgilt, eeskujult ja toetajalt, alati minu südames olevalt inimeselt. Karin, mu armsake, kes teatas kiirelt siristades(küll see kõlas omaselt), et jälle on kätte jõudnud päev.../Ja mina jõudsin ikkagi meiliboxi enne!/ Ja Ilona, kes alati mu sünnipäeva ära unustab, aga tänu pojale ja orkuti meelespeale oli oma kõne ja heade soovidega kohal. Ning salastatud numbri varjatud autor, kaugeks küll jäänud , aga ilmselt muutumatu - Valve.Meiliboxis Eve, kelle pärast südant valutan. Ja kauge Ameerika - Mai.Kiirliinil Gina ja Andres. Sms-des Marika, Aive, Tädi Marje, Tiina, Annely, Lille ja Ergo, Ruti, mu Päike.Telefonitervituses soojas ja sõbralikus Pedase Kati ja Katti.Ja Maariti toodud aiapojengid oma värskuses ootasid mind täna.

Vahepeale tikituna mu armas pere:mees Saksamaalt, poeg unisena voodist, ema-isa(isa tegi küll mingit juubeli nalja, et 11 a pärast) ja tütar otse valuutavahetusest lustlikult ja armsalt, Brüsseli reisiks valmistuv.

Ja nii see sünnipäev läks, vihmasagaraga ärakõrbenud kurvas aias. Jalgpallituhina ja seepidega taustaks. Võõraste ja omadega seltsis. Kontserditele ruttajatega.Maret pühkimas mu tolmustelt vaasidelt tolmu, et seda lillesülemit nendesse lahkelt sättida. Kallite hilinejatega ja hilise kõnekallitega ikka lähemalt juba kui Belgia või Prantsusmaa. Kui neid ridu kirjutan, on mees juba Leedus. Ja homseks tuleb taas laud katta, muidu saan jälle riielda, sest eelmisel korral, töö ja külmkapp seda ei võimaldanud ja etteheiteid tuli kuulata pikalt...

/Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes tulevad ja kunagi ei lähe. Nad on sooja ja päikselise hommiku sarnased. Sina oled üks nendest.../kirjutas oma armsas õnnesoovis mulle üks mu kallitest. Aitäh kõigile!!!!Südamest!!!!

Ja kirjutamata jääb Karl Marteni veidi pettunud olek temale korraldatud sünnipäeva päevast, kui buss meid hommikul lihtsalt maha jättis ja lõuna aeg uuel katsel linna saada, seiklesime sinna Pedase väikebussiga. Haisval kinoterrassil pikalt kehva pizzat oodates. Ja kui väsinud emme keset lõpplahedat "Pulmad Las Vegase moodi" lihtsalt nurrudes magama jäi. Ja pärast Viru keskuses sugulaste ja endise kolleegiga põrgates, sushit sai valitud ja kirsitortki lõplikult õiget sünnipäeva kuulutas , kui õhtuks õnnelikult Rutiga koju kihutasime.

Samuti jääb kirjutamata see vabaduse tuule hõng põskedel, mis Raekojaplatsi helivõimendusest suvesurinaga õhku tõusis koos 80 aastate pungi ja vanalinnapäevade auraga, kuhu "sada aastat" polnud sattunud.

Ja õnnetundest, mis need sündmused kõik ühe kiviringi südame ümbert hajutasid,mis mu suure sooja südame ümber ajaga kasvanud oli.