"Kui mu süda sõnadeks saab..."/Jaan Tätte/

Lehitsesin Õhtulehe vahel olevat Suve ABCd, kus lahkelt suviseid üritusi tutvustatkse ja sealt ma Jaan Tätte laulude kava pealkirja laenasingi. Suvi, kuum ja päikseline täis põnevaid sündmusi on kohe ukse ees. Laupäevaga saab õidepuhkenud kevadkuu - mai, läbi.Kontserte, tuure, laatasid kamaluga. Öölaulupeo taastulek, suvelavastused uutes põnevates kohtades, päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni jalamil, pungilaulupidu Rakveres,küüslaugufestival Eesti külmapoolusel,küünisimman Karjaküla-Pähklimäel,vanatehnika killavoor Järva-Jaanis,grillfest Türi rannas ja lauluväljakul,maasikapidu Altmõisas,Käsmu öömuusika,muinastulede öö Lobotka külaplatsil,linetantsufestival Sassi talus Audrus,rabarockist ja õllesummerist rääkimata.
Niipalju põnevat ja kaunid Eestimaa kandid, kuhu polegi ehk kunagi sattunud. Tuleb vist kalender seinale panna. Aga jah, paraku tuleb nüüd kurb alatoon, töö,töö,töö. Vabade päevade hinnaga tahan ja ootan tegelikult sellelt suvelt palju. Ja lubadus Kopra tallu minna, selle lihtsalt peab muude tegemiste seas teoks tegema.
Täna oli mu teise vaba päeva unisesse algusse, tore äratus. Ruti kutsus rattaga sõitma. Kuna tal oli õnnelik käsi ja võitis endale korraliku jalgratta ja mida siis veel sellega teha, kui mitte sõita. Võtsime suuna Vihterpalu poole ja otsustasime Puuna poeni sõita. Tuul oli tugevalt vastu, aga enamus teest sõitsime julgelt kõrvuti ja lobisesime nii, et suu kinni pold sekunditki.Päike kuumas, tuul tujukalt tüütas, aga me olime rõõmsad ikkagi. Kui Puunale jõudsime, tegutsesid sealse aiapaviljoni katusel omanik ja üks külamees ja meie suur plaan külapoe ees värskendust võtta, asendus võsa vahele minemisega. Aga kihvt oli vaadata, maameeste üllatunud pilke, nagu poleks rattureid enne näinud.Tõeline külaelu. Pärast sõitis meile vastu neljane grupp rattureid, ikka telgid ja täisvarustus raamidel, ilmselt välismaalased.Poes nägin üht endist kolleegi Susannat, kes uudishimust lõhkedes pidas Rutit mu tütreks ja arvas lahkelt, et oleme ühte nägu ka.Võtsime siis võsas veidi päikest ja kosutasime end külma värskendava joogiga ja siis alustasime tagasiteed. Isegi pisut kallakut andis meeldivalt hoogu ja tuul lükkas nüüd tagant.22 kilomeetrit, nagu naksti sõidetud ja meeldiv pärastlõuna veedetud. Ei tea, kas homme ka käia ja istuda saab, selgub siis.

Ja eks suvelõpus vahetame muljeid, kas kahe kuninga kontserdil sai käidud ja Viljandi Pärimusmuusika Festival ka enda jaoks avastatud,või Ugala tiigi ääres suvelavastust "Ühes Eesti teises linnas" kaemas ja idamaiseid rütme Ööbikuorus.Või võrratu Vargamäe, mida üle-eelmisel suvel avastasime.Ja "Väljamõeldud lood" Dagö lummuses. Kas jätkan?

"KESET SÕNU VAIKIB IMELINE MAA
millel üksnes mõtteis
vargsi käia saan
Kõnnin sellel kergeltpuutumata pinda
kuni salamahti
avan iseenda
Tõstan vastu valgust
oma uskumised
tundub üksnes alguses
on igaüks ta ise
Mida enam otsin
enda kaitseks sõnu
seda enam kaotab
mõte oma võlu
Tahaks minna raamist välja
pintslitõmbeks õhku
puudutada vabadusest
ulatuvaid lõhnu"

/Merike Õim/