Tänamatust teenindaja tööst /Klient on kuningas/

Mina sattusin teenendusse üsna saatuse tahtel. Maale kolides, tööd valida suurt pole ja kohalik baar oli uutest nägudest huvitatud...ja nii lõpuks kõik algas, pea 15 aastat tagasi.Klient on kuningas...esitus istub sulle pähe esimesest päevast. Iga töömees, lihtne lõunataja, pidupanija, lihtsalt uudishimulik võib mingil hetkel seda loosungit meenutada ja arvata, et just sina oled see, kelle peal seda proovima peab.Aga mina sain kohe üsna selle karuse tee alguses aru, et pole siin midagi, et klient on kuningas, mina olen see valitseja leti taga, kes määrab ja otsustab ja kas lased pidutseda, kas annad järele või mitte. Igale enasttäis tattninale on võimalik vastu hakata ja lihtsate vahenditega koht kätte näidata...kui tema eksib, mitte see, et tema sind eksinuks peab....
Maa-baaris oli veel üks aegumatu probleem - võlavihik. Kui ikka leti ees tundmatute isandate rivi ja sa ei saa aru, kas ta teeb nalja või mõtleb tõsiselt,et ta momendil raha pole ja joogiisu peale ründab, siis ...algul läbirääkimised, siis laest võetud usaldus või keeldumine, millele järgnes hukkamõist...või heakskiit ja /sõber kogu eluks/.

Aga kui kenasti oskab eesti inimene süüa, meie igivana naeruteema ja samas probleem, teed lauale katte ja inimene tuleb.../see koht vajab pausi/ ja istub leivataldriku taha... ja nihutab kogu laua segamini ja imestab, et ettekandja nii loll on olnud ja valesti lauda katab ja vahet pole veel, kuhu ta toitu siis toppida tahab. EESTI inimene, noa ja kahvliga harjunud sööma, aga mitte nagu ameerika filmis ja elus, et kõik nokivad parema käe ja kahvliga,on see siis caesari salat või rostbeef...Ja kui tulete restorani või firmapeole, siis unustate lauakombed, või?

Või Rootsi laud, kus inimesed ise võtavad... ja Soome laevadel end lõhki söövad. Tulevad hotelli ja see, kes siiani kodunt välja pole saand, sööb kohalikus hotelli rikkalikus hommikusöögilauas ka end sassi. Käivad ümber laua ja kolistavad marmiidi kaantega, nagu oleks mingi uus toit maailma sündinud. Minu toitumisharjumused on ikka ühesugused hommikuti, paar võileiba ja seda ikka mitmed tunnid peale ärkamist, aga mitte kümme korda ümber laua käimist ja ahnitsed siit ja sealt taldrikule kõike kokku ja pärast läheb prügikasti või Muki toidukaussi.
Oled hästi kasvatatud ja hea lastetoaga, jää ka kodunt väljudes inimeseks. Tere ja tänan, palun ja nägemiseni. Lihtsad eesti sõnad. Aga mühakust ja ülbust ja eelarvamusi näed iga päev ja mida ma siis pean vastu andma, oo, tulge meile jälle, tänan, et te nii toredad olite...mida iganes.

/Tegelikult mul on teist üsna savi, kõigist ja see ongi märk, et tuleb sealt teelt lahkuda./

Kuigi jah päevad pole vennad. Ja ühel päeval kohtud nii armsate inimestega, kes on sõbralikud ja viisakad ja naudivad kõike ega nurise. Ja siis oled ise ka rõõmus ja lahke. Ja kui ikka lõputult tuleb uksest sisse eelarvamusega ninakirtsutajaid, siis tõmbad ka õlad kangeks, kuigi jääd viisakaks ja katsud kuni lõpuni keelt hammaste taga hoida. Ja mille nimel? See, et klient on kuningas??? Ahaa! Kahtlen sügavalt.