Naiivselt nõiakunstist

Ma ei arva, et ma olen eriti naiivne inimene ja ma ka ei ole väga äranõiduja või posija või needust peale ütlev või sõnaja....Aga elu mängib kõik täringud kätte. Ma ei armasta enam inimesi, kliente, mul on neid raske taluda. Kuigi meeldivad erandid on alati. Mul on raske kollektiivis, kus mind enam ei hinnata ja mina koguaeg nurisen ja virisen, omaarvates andes endast palju, vastu saades... ainult kopikaid ja võibolla õlakehituse, et pole teda siia vajagi.

Ja ,mis saab siis edasi.?Viriseme koos,tehes nägusid edasi või muudame midagi. Suvi tulemas, taas uusi inimesi maja täis. Keegi ei märka seda, et mina just neid uusi inimesi, nii kokki kui teenendajaid , välja õpetan, kõigil on sellest savi ja ausalt öeldes mul ka. Aga ma ei näita seda välja.

Sest ma olen silmakirjalik inimene. Saage nüüd kõik teada, kes ei teadnud või ei aimanud....
Aga jah, ma kannatan viimse piirini ja siis ...käitun vastavalt. Juba laupäeval üllatasin ennastki, selle asemel, et ise neid nõusi nühkida ja kõik see plats puhtaks lüüa, kamandasin, et nüüd koos kõik koristame kõik ära. Sest mind oldi viidud viimase piirini.Üks vaatas tõllasratastes silmadega, teine ja kolmas läksid usinasti nõusid pesema. Mida kuradit???? Jookse ja kata,otsi laost teadmata kadunud asju ja teenenda ja pese ja pese, kuigi eelmisel aastal sai selle jaoks eri inimene palgatud. Kes nüüd jumalaks on ülistatud!!!Valvab ja vahendab, edvistab ja edastab ja kui aega saab koristab kõik ära...Ja mis ma sellest saan???? Ahastuse ainult...
Silmakirjalikkusest veel... Kui ma reporterite klubisse astusin, pidasime ka Tiiru Streedil oma pidusid ja mängisime mängu, kus pidid end iseloomustama ja seda /silmakirjalikku/ otsiti tunde....ja kõik olin nii pettunud ja üllatunud...See oli aastal 1986...
Jah, ma olen silmakirjalik, aga mitte valelik ja varas, emotsioonitu ja ebaaus, kire ja katsumeseta, ma lihtsalt ei näita oma tundmusi välja. Kohe.Mul läheb aastaid...
Mina olin see, kes ütles, et Meie tüdrukud enam ei tule.... kes sellest hoolis????Ma tean, kuidas te kõik Pedaset armastate ja olete teretulnud siia, milleks meile võõraid vaja???
Igatsen teie kõigi järgi, kes pole siidikäed!?Kai, Mai, Kadri, Kristin, Ruti, Aire, Reimo, Moonika... Osad jäid jah võõraks, sest ei viitsinud tööd teha: Age, Kirsika, Gerli, sorry, aga nii see on.
Olen oma kalli tütrega koos töötanud mitmeid aastaid. Nii tublit ja andekat tegijat kohtab harva.Aga kuidas mina emana teda promon,ma pole seda tüüpi.Ta peab ikka ise selle endale välja võitlema. Ja siis kannatada Aivari ebaausaid rünnakuid. Et just Kiku ei või öösiti netis olla. Oh jummal, kõik, kes öösiti valves on, ainult seal istuvad. Või mina, kes ma viimati jubeda öö hotellis üle elasin ja ei läinudki netti, sest Aivar oli ka majas ja ma respekteerisin teda ja lõpuks ei kippunudki sinna. Ja Mareti sapised märkused ja õpetused, tõesti, sorry, kõik seda ei kannata.Aga võibolla see käib asja juurde.
Aga ma võin väga siiras olla kõigiga , kes seda väärivad või küsivad.Ja nuga selga lüüa ma ei oska ja miks peaksingi?????Ma pole lihtsalt see inimene.
Aga nõiaks ikka võiks hakata, kõige kiuste.