Briti ratturist, kummalistest romantikutest ja nõmedast grilli-seltskonnast

Vahelduseks lubasin öösel tööl olla.Ja ega sellest polekski midagi, aga nii nõmedat ööd on raske endale ette kujutada. Algsest suurest plaanist ööläbi arvutis hangida, ei tulnud midagi välja, ma isegi ei avanud seda. Algul oli kõik üsna vaikne, sest kõik kliendid toimetasid mingitel salapärastel radadel. Selles mõttes, et hommikul vara minnakse, õhtu hilja tullakse ja hotelli kasutatakse ainult ööbimiseks.Vahepeal aetakse ilmselt kuskil läheduses või siinkandis mingeid asju. Ja minu meelest ok,sest kõik sissekirjutatud lätlased, leedulased, rootslased olid sõbralikud, napisõnalised, täpsustades ainult hommikusöögi kellaaega. Ja läinud nad olidki.
Aga Peteri nimelist ratturit ootasin mitmeid tunde. 10 ajal õhtul saabuski sümpaatne ja halvast teest kurnatud inglane. Oli eksinud, ähmis, näljane, aga sõbralikust vastuvõtust rõõmus ja viisakas ja lubasin talle lahkelt võileibu teha ja kuuma teed pakkuda. Ta unistas küll toitvast ja hääst supist, aga otsides kõik kapiaugud läbi, ei leidnud ma kahjuks midagi ja brocoli-,seene-ja tomati püreesupi pulbrist valmistamise, jätan ikka kokkadele. Kui nad aega leiavad tööle tulla. Siia kuluks nüüd üks smile ära.Ahaa!
Meisterdasin kiiresti mõned sandwichid ja oli tegelikult tõsiselt hea meel, et inimene oli rabatud meie vaikusest, looduse ilust ja sõbralikust vastuvõtust. Hiljuti Indiast naasnuna, raputas ta aina pead ja ütles, et teil on lihtsalt niiii kaunis maa! Peter küsis ühe külma A.LeCoqi õlle ja mainis, et ta tunneb seda marki ja suundus tuppa puhkama. Ja mina mõtlesin, et uh, öötöö on nagu lust ja lillepidu.Aga vara rõõmustasin.
Telekast algas üsna kaasahaarav ja huvitav film "Ummikus" ja lasin oma mõtted vabaks eesseisvatest kohustustest. Keskööl saabus "romantika-pakett", noor naine oli kuidagi uimas ja tõre ja noor mees täites hotelli pabereid, hakkas uurima hommikusöögi kohta. Vuristasin ette, mida me pakume. Ja mida eriskummalist ikka:võileiva materjali, sinki ,juustu, putru,muna, viinerit, peekonit, müslit, puuvilja, mahla, jogurtit...Ja selle nimistu vahele käisid kommentaarid, "aga kui ma seda ei söö" ja "seda ma ei taha".Tundsin, kuidas mu pilk muutus jäiseks. Ta nõudis lausa kirjalikku nimekirja. Johhaidii!Lõpuks jõudsime kompromissini,et nad ei söögi hommikust. Ehk lõuna ajal ainult kohvi. Nojah, siis ma ei aimanud veel, et nad istuvad 6-ni üleval. Ja siis hakkas peale. Iga 5 minuti tagant oli tal midagi vaja:klaasi, tablette, aku laadijat...kas saab piljardit mängida, jalgratast laenutada...2 ajal öösel , kui esimene kähkukas tehtud oli, läksid nad mere äärde, aga kuna meie suvehõngulist kevadööd oli vihmasagar tabanud, küsis ta vihmavarju...Ja,kuna ma teadsin, et mu kapis on kellegi...ei tea kelle oma, ei tea, mis ajast...vihmavari...Oli ta tegelikult meeldivalt üllatunud. Ja mustikamust pilkane öö võttis nad endasse ja kohisev mere kutse.
Aga sünge, vihmane öö oli ka grillpaketi inimesi õues tabanud. Lihad ära vitsutatud, meie puuküttega saun ära proovitud, otsisid nad üsna joogisena hotellis mingit siivat ruumi edasi jõmistamiseks. Soovitan ikka lahkelt külamajja naasta, aga too pidavat kaugel olema...Nojah 25 m ja nurga taha, mis teha ja kui seal oli juba oldud. Peate kellegi toaga leppima ja hanereas nad trepist üles ronisid. Ja kui mõelda, et ok, pidutsege ja laske teistel ka elada või õigemini magada, oli vara loota. Küll olid võtmed kadunud. Küll ajas suitsunälg pidevalt rõdule suitsetama, üks kilin ja kolin, mida võtmehoidjad kõlavalt tekitasid, uste paugud, jutukõminast rääkimata. Ja siis äkki maruvihane mees maja ümber trampimas. Uuh, kas teie arvates pean ma rõdul suitsetades jala ukse vahele panema, et see kinni ei läheks. Ja järgnes pikk moraal, mille kõige üle ma edaspidi järele mõtlema peaks.Kägistada oleks tahtnud selle nilbe vanamehe.Jajah, romantiku poiss jäi esimesel korrusel samasse lõksu, silkas sokkis vihmamärjas rohus ümber maja ja oli õnnelik veel pealekauba.
Algas järgmine film, "Keegi, kes jälgib mind" ja tundus üsna huvitav ja tühja see arvuti, kodus pühendan sellele niigi palju aega. Ja kui film põnevaks just läks, saabus grillpaketist järgmine filosoof, kuna ülejäänud jobud olid ilmselt magama jäänud. "Üllar Saaremäe" looki ja häälega mees, ütles tutvustuseks, et on mitu korda kinni istunud, üks kord vägistamise eest, teine...tegelikult üritas oma 200 aastase elu elutarkasid nalju teha. Olen tavaliselt jutukam ja sõbralikum, kuigi alkoaurudest hoolimata, ajas noormees asjalikku juttu, üritasin teda magama ajada ja peaaegu see ka lõpuks õnnestus, kuni ta avastas, et telefon kadunud. Siis Pedase Sherlock Holmes otsis kliendi telefoni. Ja 10 mintiga leidsime terrassilt vihmamärja telefoni ja kõik oli hästi.
Lõpuks mõtlesin, et 5 aeg võiks pisut tukkuda, et 7st algab niikuinii hommikusöögi ettevalmistus, kui saabus Uhuu-jobu,"kuidas teil on suhted jääga".Johhaidii ja ma ei võtnud selle eest veel raha ka!Ja peale seda ärkasid juba need, kes ilmselt polnud õieti selles lärmis uinunudki. Kes läks suitsu pahvima, kes koera pissitama ja romantikute romantiline öö kattus Une-Mati-Kati liivaga.Lõpuks ometi.
Ja siis katsu peale magamata tigedat ööd mingi asjalik päev oma elus veeta.
Aga me ie kaota ju lootust!!!