Lumme mattunud pohlaparadiis

Valge lumevatt laiub mu korjamata marjamaal. Nii ammu pole sinna saanud. Oma mõtteid korrastama, salvi täitma, hapnikku kopsu laskma. Lähed ja käed teevad oma tööd: maasikad, mustikad, pohlad, seened, misiganes kukub korvi, aga ise oled kusagil ära. Oma mõttesoppides, kirjutamas lõpuni oma lõpetamata romaane. Lahendamas mureniitide hapraid ühendusi, neid rõõmuhetkedeks kokkusõlmides.
Viimasel suvel müdistasid seal raielangetajad, mis tekitas õudu ja hirmu, et selle risu ja oksahunniku alt ei tule enam mitu aastat midagi purki.
Aga täna on kõik mattunud paksu lume alla ja kauaigatsetud talv ongi käes, kalendrikevade kohalolekust hoolimata. Ja see valge vaikus rahustab meeli ja saab ehk mõnegi päeva hingata valgusesse, puhtusse, vaikusse.
Enne kui sula ja vihm kõik taas märjaks ja poriseks kevadeks voolib.Loodusjõudude väike mäng.Lumelabidas oligi kasutamata, niisama vahest luuaga hommikuvõimlemise asemel vehitud.
Tegelikult on salvedki viimasel ajal pooltühjad,moosi keeta pole aega, vaid hetkega suhu ja karpi ja sügavkülma. Vaid seentega on himu jännata, et mar.purkide rivi ikka riiulitel täiuslik oleks.Ja siis vaatad ja venitad, et ikka lauale väikese veini kõrvale jätkuks...
Linnumaja on täna taas "elanikke" täis.Tihased, suure musta kõhuga linnud, keda pole eales märganudki, salakavalalt passimas kõrval. Linnutoitugi kodus enam polnud, nii tundus neile neljahelbepudru toormaterjalgi sobivat. Ja kassid kannatlikult lumehanges hiilimas.Neilegi tuli tali ootamatult, käparaputus niiske valge massi kohal ja uudishimulik pilk metsa poole.
Koera üritasin ka lumevangist päästa, temale mu labidaga vehkimine lausa meeldis, eks ta jah rohkem mäng oligi, sest praegu Rexi kohev karvane kasukas lumevaiba all õndsalt keras, nii et peagi tuleb "vildid"taas jalga panna ja luudama minna. Kuigi vildid või vanasti käisid niisugused kotad viltide otsas, millega ma tavaliselt õues kolistan, täna jalga ei passinudki, sest lumi tungis kõikjalt sisse. Nii et torkasin jalga korraliku kontsaga talvesaapad ja küll oli hää lumes möllata, kindlalt jalad maas ja sokid kuivad jalas.
Täna saavad lapsed kelgugagi sinasõprust taastada, sest ma ei mäleta küll kordagi, et sel talvel seda kuuri alt liigutanud keegi oleks.Ikka rattaga kooli ja tagasi ja põllu peale lörtsiporri kossu mängima, uue aja laste mängud.