| Haapsalu Promenaad |
| Lossiplats |
| Taamal Pizza Grande |
| Käsitöö linn |
| Müüriääre kohvik tõi Haapsallu moodsad nipid kohaliku toorainega ja võrratu magusa |
| Lossimüürid |
| Hapsal Dietrich avab taas uksed märtsi lõpus |
| Soffast leiab nii öömaja kui kosutust |
| Kultuurikeskuses linastus eile Vehkleja |
| Haapsalu Pitsikeskus |
| Haapsalu Jaani kirik |
| Linnuvaatlustorni vaade |
| Laste mänguväljak mere ääres |
| Siia võiks kevadtuules jalutama jäädagi |
| Luigeke |
| Pardipaar |
| Haapsalu Promenaad |
| Kevadised kalamehed |
| Kõlakoda |
| Siia ei ole veel pagarikoda taas tehtud |
| Kitsad tänavad viivad mereni |
| Haapsalu Maria-Magdaleena kirik |
| Pizza Grande vanalinnas |
| Pizza Grande nimipizza |
| Pizza Grande Rannarootsi keskuses |
| Salerno |
Minu kodunt on Haapsallu sama palju kilomeetreid kui pealinna. 55 km. Teinekord ongi hea mõte Tallinna asemel hoopis Haapsalu pole pöörata. Kelmikalt kurviline tee on kitsas ja liiklust vähe. Laiuvad metsad ja hõre asustus tee ääres. Ometi on tee ääreski elu, mõned lehmakarjadki poris kevadet otsimas üksikute talumajade vahel. Haapsallu jõuame tavaliselt 50 minutiga. Kuigi Haapsalu tuntud kuurortlinnana elab ja tuksub talvel ja kevadelgi oma provintsilikku elu. Ja kohati on tunne, et linnarahvas on mujale kolinud. On siiski linnas varjamatuid väärtusi, mida tasub kasutada. Kuna mul oli dokumendi vahetus, siis valisime pealinna rutu ja järjekordade pärast vaiksema ja rahulikuma kuurortlinna ametkonna. Ja lisaks siis asjalikule käigule tegime ka mõnusaid jalutuskäike Haapsalu toredatel tänavatel, mis kevadet oodates peagi elule ärkamas. Kulunud pitsiäärega puidust madalad vanad majad. Munakivist kumeralt sillutatud vanalinna tänavad. Kunstisalongid ja antiigiärid. Eestimaine käsitöö pärand ja Haapsalu Pitsikeskus. Laienenud kaubamaja vanal kohal, Aafrica klubi päevaund seal all tuksumas, et ööeluks end kosuda. Vanad tuttavad kohvikud nõukaaegse seljanka supi ja kohvisaiadega. Tuttuued tublid toidumaailma tulijad talvetolmu pühkimas ja kindlal populaarse teel käivad juba 14 aastane Pizza Grande ja oma võrratute Natalja kookidega tuntust kogunud Anni Arro rajatud Müüriääre. Sinise mere ääres vaikne kalameeste rivi truult õngekonkse piidlemas. Veel puhkamas ja suve ootel Promenaad, tore kontserdipaik. Tänavapühkimismasinad ja aedades kevadised nobenäpud. Aga juba sel nädalal Augustibluusi avaüritused ja Haapsaluga seotud uue Eesti filmi Vehkleja linastused.
Pizza Grandes meenutasime vanu häid maitseid ja pettuma ei pidanud. Vana hea nimipizza on rikkalik, pizzat peaks katma kana, kebab, lihapall, metsaseen, mais, punane uba, küüslauk, tomat. Juustu on rikkalikult, kui noriks, siis konserv kännumamplite kallal. Rahvariide kollasel linikul on laual maitseainekorv, kus nii tabascot kui tavalist ketšupit, soola, pipart. Siiski mäletan, et kunagi oli see korv veelgi rikkalikum ja ainulaadne muude kohtadega võrreldes. Rannarootsi keskusesse rajatud uus Pizza Grande interjööris on punaste telliste vahele ehitatud patjadega kaunistatud kitsad istumiskohad. Salerno keskelt leiab lubatud salaami ja pealt rohkelt musti oliive, päikesekuivatatud tomateid, soolakaid kappareid ja šampinjone. Juustu on jälle mõnus ports. Põhjad õhukesed ja krõbedad.
Suvi pole enam kaugel ehk siis leiab taas aega, et armsasse kuurortlinna, mis suvel kihab mõnusatest kontserditest ja suveüritustest taas minna.Valge Daam ja veinifestival, tuntumad popmuusikatuurid ja suvegurmee.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar