Meie maa mustrid

Mis maa see siis on!? Need sõnad kaiguvad peas, meeltes, hinges ja raputavad südant rinnus. Eestimaa, millel me elame, oleme siia sündinud ja sureme siin. Põhjamaiste põldudega maa, kiviaedade read kadakate vahel. Sügavsinise taeva all lainetav meri, mida pilguga paitades sünniksid nagu uuesti. Kuldsed rukkiväljad ja vigurdav oder, kollane raps ja ohakad maltsaga niitmata kraavikaldal. Punased moonid peenras ja põllul koos peenvalgete karikakardega. Armastab, ei armasta. Rukkilille sinine ja roheliste kaselehtede kohin ja suvise värskuse lõhn vihas ja kaelapandud pärjas. Maasikad teevad suu magusaks ja mustikad käed siniseks. Koduaedades võtavad veinivärvi kelmikad kirsid. Põlluharijate, kärmete korilaste ja virkade käsitööliste maa. Pitsid, punutised ja palmikud, võrgud,vitsad ja vanikud. Kõlavate laulude ja kaunite tantsude rahvalik maa. Vajaliku vihma, ootamatult äkilise äikese, kibeda kuivuse ja pelgliku päikese maa. Põlismetsade ja puraviku maa, mere järgi lõhnavate kuumade laulvate liivade ja männiseente maa. Okkaliste okastraatide ja karmide kallaste maa. Rabedate rabade rõõmsad annid. Lõkketulede ja valgete ööde maa. Töökate inimeste maa. Ka valu ja vaeva maa, piinavate pisarate maa. Nurjunud nukruse nootide maa. Kalevite kange rahva maa. Sumisevad sääsed, painavad parmud ja kiuslikud kärbsed. Võrratud valmivad vaarikad ja joovastavad jõhvikad. Lillad lapsepõlvelilled lillepeenras - kosmosed e ilmalilled. Okkalised kaunid punased pilkupüüdvad roosid mu kodulinna keskväljakul. Kaunid kirikakrad värvigammas mu lapseea kelgumäel kiriku kõrval. See maa on kaunite naiste ja mehiste meeste ja andekate ja lõbusate ning tublide laste maa. Loovate inimeste maa.

Tantsupeol olid eestlaslikud mustrid ja joonelt jooksud. See oli ilus ja aus lugu. Sooja kummardusega mõttes nautisin noorte tuksuvat tantsu ja nutsin koos Märt Aguga liigutuspisarate voos finaalis. Laulukaare all läbi päeva toimunud laulupidu haaras laste lustliku liikumise ja kaasaelamisega. Vitaalsed viiuldajad ja innukad instrumentalistid. Pärimusmuusika rahvapillide gammas juuri meenutamas. Helged hetked mudilastega ja neidude kooride säravad silmad, kaunid lillepärjad peas ja mahlakad poistekoorid. Ootasin muidugi rokikoori esitust. Meie oma rockmuusikute laulud. Heini Vaikmaa "Mägede hääl". Milline raske laul, milline võimsuse vägi. Hea, kui Sul on olemas paik, kuhu minna. Selles mägede hääles oli ka lahkumishüüd "Mahavoki" lahkunud kitarristile Kristjan Kirmele. Riho Sibula "Liivima pastoraal", rütmikas ja kiviselt kindlalt kulgev, lausa hiilgav. Tõnis Mäe "Ius oled isamaa", iidselt isamaaline. Olav Ehala laulupeo nimilaul "Maa ja ilm" oli keerukate käikudega, kõlava kõlaga, väga võrratult ilus laul. Minu oma saabki olla ainult üks maa. Eestimaa. Viiu Härma kaunis tekst. Ja kes suudaks olla laulu ja tantsuta? Margus Saare täpsed läbimõeldud teleintervjuud, uuristavad ja uurivad, otsekohesed ja ootamatud. Lainetused päikselisel lauluväljakul, rahva lahked käed voolamas nagu mere lained. Ernesaksa kivine kohalolek. Alati. Klassikalised laulupeolaulud mesipuust, põhjamaast, isamaast. Rõkkavad lapsed laulukaare all ja kordamist nõudvad laulud. Igavesesest igavikust igavikku alati populaarsed laulujuhid ja uue põlvkonna tõsiselt võetavad tegijad. Hirmsalt armas Hirvo Surva ja austuselooris Ants Üleoja, kelle käe kindluses olen laulukaare all isegi laulnud. Karikakra ja rukkilillekirjud tänupärjad ja lustlikud kaasaelamistantsud dirigentidelt. Presidendipaari kindel kohalolek. Rahvariided ja mustrid erinevatest Eesti kirevatest kihelkondadest. Päikseline püha päev.

Heameel ja tähenduslik minu jaoks on see, et "Mis maa see on?" laulu autor Siiri Sisask ja sõnade kirjutaja Peeter Volkonski on minu koolikaaslased. Poliitiline palagan selle loo ümber on praegu põhjendamatu. Sõnademulina salakäigud. Olgu siis osad illustreerivad pildid tänase blogiloo juures kodulinnast Keilast, kaunilt lillelisest loovast linnast.

"Ma lendan kui lind üle sinava taeva, ma saadan Sind mõttega terve päeva. Olen õhtune kuu, mis sätendab kulda. Tähena valgustan öösel Su rada..." tänane lugu on ka pühendatud äsja lahkunud heale sõbrale Kalevile... See maa on ka kurbuse karm maa.