Hangunud hetked

Lumepärlid ümber härmas kaseokste nagu kee talveprintsessi kaelas.Hangede kõrged kühmud,lumised laiad teed kodukülas.Kodutee ja koduaknal valge kurguauguga Nurr,uudishimulik,armas ja väle.Lumme mattunud talusildid ja valgustatud tenniseväljak ääremaa küla südames on trend.

On olnud aja mahavõtmise aasta.Kurnatud keha on saanud kosutust ja vaim virgutusega võitlust.Hea on uinuda, kui jalavalu ei piina,parim on ärgata,kui kohustused pole vastikud.Ometi on taastusprotsess pikk ja homme ei juhtu tavaliselt niisama midagi, kui pole kokkulepitud kohtumist või väljaotsitud kultuurihetke.Mulle ei meeldi ülbus ja kohatu ninakus,ärakasutamine ja mitte kuulamine.Kõike seda olen enda nahal tundnud.Olen olnud nõrk ja eksinud,olen vigu teinud ja tagasi liikunud, selle asemel, et edasi minna.Olen otsinud ja leidnud,aga ka kaotanud ja loobunud.Palju pidanud ootama,kasvõi meest koju,argiste armide paranemist ja oma hetke.Mulle meeldib kosutav küllus ja jagamine,proffesionaalne kirg ja see, et sind vajatakse.Kui armastad,on sul kõik olemas./It`s complicated - kümneid kordi turgutuseks tõlketa vaadatud/.Mind ei köida palverännakud,meditatsioon ega võõrad maad./Söö,palveta,armasta/.Küll aga on minu kireks kulinaaria kodune kirevus.Hea on toidust mõelda ja rääkida,otsida ja uudistada ja midagi head ja lihtsat oma hubases väikses köögis valmistada.Hea on leida oma ellu inimesi, kellega kirg toiduvalmistamise vastu seob.

Vabadesse valikutesse kuulus ka ülikuum vaba suvi,millest olin nii kaua igatsenud.Ja kuigi meie hangunud ühiskond annab rohkem hetkiti võimalust üksinda kulgeda, sõber on kaotanud sõbra silmapiirilt,sugulane ei tunne enam sugulast.Kõik arvavad, et süüdi on suhtlusepuuduses keegi teine.Läbikäimised kujunevad virtuaalseteks ja käsitsi kirjutatud kiri tuleb kindlalt vaid jõuludeks.Uksele ootamatult keegi ei koputa.Ometi olen ühe ime eest möödunud aastas tänulik,kui ülesotsijaks ei ole alati ise,vaid ka keegi teine otsib ja leiab Sind üles. Aitäh, Ele!

Kultuursetest elamustest teeb südame soojaks romantilise rokkiva vanameistri Rod Stewarti kontsert mulle sünnipäevakingiks pere poolt lauluväljakul. Olen jätkuvalt armunud kultuurilinna Viljandisse, kus õpib mu tütar.Meeli ja hinge lasknud rohkem lummata rahvamuusika moodsuses.Eestipärasel,uudsel ja nooruslikul.Põnevaid hetki kogesin, kui pisut põhjalikumalt veinimaailma süüvisin.Ometi kaotasin oma entusiasmi,kui ei jõudnud sihini.Palju piina,muret ja hingehaavu tõi ka poja korvpallist loobumine.Ometi on hea vaadata,kuidas uuest huvialast - taipoksist, on laps selja sirgeks ajanud ega näe enam välja nagu nurka aetud loom.Tore on olnud tutvuda oma tütre noormehega, sümpaatse humanitaariga ja ega ma niiväga arvanudki, et see peaks keeruline olema.Õnnelik käsi on lubanud mõned head konsterdipiletid võita.Nostalgiahõnguline noorpõlve lemmik "Mahavok" koduses Padise kloostris.Armsad noored, šarmantne Mikk Saar ja veetlev Marvi Vallaste Kumus.Hingelised laulud südamest südamesse."Aiapeo" etendus sumedal suveõhtul oli nagu unistus,Ohtu mõisa romantiline küünaldes aed,ritsikad ja liikumatu kuum õhk,tõeline teatripuhvet tänapäevases uudsuses,kukeseened mustal leival,jahutatud vein ja hõrgud pereema kodused pirukad.Näitlejate vitaalne ralli aia ja mõisa vahel.Tütre asjalik kohalolek publikuteenendajana.Sammu teatrile lähemale viib see mindki.

Kurb, et ei saanud oma vabadel kuudel mehega kaasa Euroopa avarustesse,et ühendada lähedane kvaliteetaeg toreda reisiselli staatusega.Aga elu läheb edasi ja võimalusterohke uus aasta taas ees. Head uut aastat kõigile! Luban rohkem ka seda blogi kirjutama hakata, et end oma Lepatriinuköögist väljudes pisut muu maailmavaraga enam rikastada edaspidi.