Härmas kaseokste kikkis rida ja lumekuhja all kõrguvad kuused, linnumaja ümbert kadunud linnud ja krudisev lumi, millel mõnus jalutades sammuda. On võrratult kaunis karge ja lumerohke talv. Ja me kollane nukumaja lumise vaiba all, nagu piltpostkaart, et hea on alati koju tulles seda kaunist lumist pilti vaadata. Uus aasta on usinalt alanud, olen vähem jõudnud tööl käia, seda aastalõpu kibeda koormuse ja tigeda tüdimusega ei anna võrreldagi. Olen käinud koolitusel ja pidanud maha ka uudse ja harivat laadi uusaastapeo.
Sügise poole sai alguse turismikoolituste projekt, millel olen osalenud juba kolmel korral.Kahel korral siis kuulanud Sirje Rekkori tarku sõnu teenindusest ja toitlustusest. Meie "kulinaarsetest" traditsioonidest ja kas kaasaegne Eesti köök peaks olema euro või Eesti!?Kohaliku tooraine kasutusvõimalustest. Erilisest toorainest, oma väljatöötatud retseptidest, huvitavatest ja originaalsetest maitsekombinatsioonidest, erilisest serveerimisest või roogade välimusest. Ja et erilise roa ja eine juures oleks ka oma LUGU. Et toitlustusteenus, mida me pakume oleks omanäoline. Loov ja innovaatiline lähenemine köögis, et saaks julgelt mängida, mängida, mängida...Võimalusel kasutada traditsioonilisi toiduaineid kaasaegsetes toitudes:klimbid, kamajahu, taluvõi, kruubid;kaasaegsed maitsestasmisvõimalused ja tuhat muud tasuta tarkust, mida ma siin kõik üles ei suuda loetleda. Isa küsis ka targalt minu käest, kas must tuleb nüüd direktor!?:) Oojee, seda kindlasti!
Teiseks põnevaks teemaks oli elamusturism ja Citybike`i särav juht Toomas Lelov rääkis rattaturismi kaasahaaravalt lahti. Põnev on see, et igal korral toimub koolitus erinevas kohas, et saaks ka rohkem tutvuda kohalike turismiasutustega. Et kui esimene koolitus oli rongikäik mööda Lääne Harjumaad, teine oli Kallaste talus ja nüüd saime tunda Padise mõisa vastrenoveeritud uut-vana sümpaatset hõngu. Lõunalauas maitsvat lõhesuppi maitsta ja hiljem õhulise lehttaigna-peekonipiruka ja muu hea ja paremaga end kosutada, käis tagasihoidlikult asja juurde. Järgmisel esmaspäeval läheme juba ühte uuemasse, Puuna külalistemajja, mille käiku ootan huviga, kasvõi, et teada saada, mida sisaldab endas pagulase hommikusöök. Ja nii see uuenemine käibki.
Uue aasta alguses otsustasime ka ära pidada meie väikseks jäänud firma uusaastapeo. Selleks kogunesime firma omaniku lahkesse koju Viimsisse. Ja plaanis oli agaralt sushi tegemist proovida. Pikem selleteemaline jutt ja rohkem pilte on mu teises, toidublogis juba üleval. Pidu oli rõõmus ja vahva ja andis uut indu edasiseks. Samuti mõjus kingituseks saadud massaaž,mille teisele seansile lähen homme ja siis saan ehk rohkemgi muljeid jagada.
Perega käisime ka oma traditsioonilisel Pärnu spa(Terviseparadiis) käigul, mis on alati mõnus ja toonust tõstev ja lihtne ja kättesaadav lõõgastus igale ühele. Muidugi on ka tore koeraga metsas jalutada, aga kuna päris metsas pole teed lahti aetud, oleme teinud hoopis teisi ringe seekord ja nautinud lumesillerdusest säravaid valgeid vaateid avarustesse, üle lumekoorikust lainelise välja, kaugel silmapiiril ühtlane jäälilledejadas puuderivi. Sajad loomade jälgede read sirgelt ja kõverate haakidega üle lumesvammist paksu põllu. Suusajäljed õnnelikele, hoburee traditsiooniline triip ja hobuse mõnusalt massiivne kabjajälg.
Vaadatud sai ära ka üks ülimalt armas film jõuluvana kingikotist "Armastuse retsept", mis siiralt ka mu blogi profiilis mu lemmikuna kirjas. Ja see film on tõeline gurmaani film, romantikute hingekell ja ehe armastuse retsepti lahti harutamine. Veetlev Catherine Zeta-Jones täiuslikku vutirooga trühvlikastmes valmistamas ja nakatavalt elurõõmus Aaron Eckhart jäässe hangunud südant sulatamas. Ja eestikeelne filmi pealkiri on palju soojem ja intrigeerivam,kui originaal "No reservations".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar