Vihma vallutav vägi ja äikese kõhedad kärgatused saatsid mu rutakat tormamist koos sõbrannaga Haapsallu, et kohtuda Iginoore Iffiga. Kontsert oli väga hoogne ja olen äärmiselt õnnelik, et sain sellest kõigest osa. Üle kahe tunni rütmikat läbilõiget Ivo Linna loometeest. Heledas Muhu rüüs südamlikkust ja sõbralikkust õhkav hallipäine rockiisa. Mõlemal pool lava suured ekraanid, kus aeg-ajalt vahvaid pilte, videosid, filmikatkeid tuli vanadest aegadest. Harry Egipti aegumatud reklaamid, kus ka Iff laulis. Toredad meenutused sobilikult valitud laulude vahele, ette, sissejuhatuseks. Kontserdile kaasatud solistid olid energilised ja sulasid harmooniliselt Iffi peole. Võrratult kaunis Maarja laulmas "Vana vaksalit" koos Iffiga, võimsalt ja vägevalt, et vihmapilvi eemale peletada. Anne Veski oma "Roosiaia kuningannaga" ja samas Linna "Kikilipsule" hoogu andes. Bandi liikmed üllatasid ja rõõmustasid. Vasaku käega mängivat soolokitarristi põrnitsedes, mõtlen, ega ometi - Andres Põldroo ja oligi.Kõik tulevad lõpuks koju tagasi. Alati lähen elevusest kihevile, kui saksofoni taga vitaalset liikuvat Virgo Veldit näen. Saksofon on üldse tohutult sensuaalne ja vitaalne pill, aga Virgo esinemist on alati võimalik jäägitult nautida. Backi lauljad rõõmsad ja korpulentsed Dagmar Oja ja Kaire Vilgats. Trummide ja muude vidinate taga Jaan Karp, kelle vokaal annab alati head kõrget kõla. Kuigi sel korral pigem võttis need jube kõrged noodid üllatuslikult välja hoopis Koit Toome.
Lõin nii hoogsalt tantsu koguaeg, ei seganud vihmasajuks üle pea tõmmatud mõnus kile ja mööda nägu ja lokke voolavad soojad vihmapiisad. Polnud aega ginigi osta või ringi vaadata plaatide soodustust või muud mõnusat. See et vaheaega polnud, oligi jube hea. Rütm järgnes rütmile ja tempo, kirg, energia, rõõm, õnnetunne, joovastus aina tõusid. Kõlasid kõikvõimalikud tuttavad laulud "Apelsini" aegadest või "Rock Hotelli", samas ka aegumatut estraadiklassikat, kummardus Kikerpuule, aga ka südant pekslema panevad Alo Mattiiseni laulud. Võrratult vahetud, kaasalauldavad ja imetledes siis selle koosseisu vapustavat esitust "Ei ole üksi ükski maa". Olen jäägitult selle laulu fänn. Olin üdini üllatunud, kui lemmiklaulu saates oli pakutud võimalust seda laulu esitada pisut teisel koosseisul, kui originaal. Nüüd ei pidanud samuti pettuma. Nii tugevate lauljatega tegu ja uued tõlgendused ja kõlad pühkisid taas pilved Haapsalu linnuse kohalt eemale. Ja Anti Kammiste edev musikaalsus, oli ta ju oma kodulinnas.Särav, vokaalne, lõbus ja meelat meeleseisundit tekitav.
Isegi imestasin, et oskasin pea kõike Ivo laule kaasa laulda, aga olen ju sellega üles kasvanud. Kihvt oli vaadata laulu "Aasta 65" taustaks jooksvat vanu mustvalgeid dokumentaalkaadreid
pealinnas liikuvatest tollastest noortest. Hea oli ette kujutada oma vanemaid nendesse aastatesse, noore ja armununa. šikid kübarad ja stiilsed kleidid, ajastu hõng ja selle laulu autor veel juubilar, peole kutsuja ise. Meeldis üdini kõik. Kordagi ei peatutud, koguaeg kruviti pingeid. "Kaelakee hääl", üks kaunemaid duette, mis meie Eurovisiooni kõrgete kohtade värava tollal lahti tegi. Kaks tõeliselt sobivat solisti, vanusest hoolimata, mis tähtsust sellel oli siis või praegu. Emotsionaalset ja siirast kallit pärast vägevat esitust vaadates tunned, nagu oleks sind publiku hulgas kallistatud. Lõpuks läksid solistid backilauljate kõrvale ja kihvt oli vaadata, kuidas nad ise seda muusikas olemist nautisid. Popurriid, meenutused, viisid, helid, taktid kõik tormlemas adrenaliinilaksuga fantastilise finaalini. Ja oodatud "Julge laul", mida Iff Kuressaares sellel tähtsal ja õigel päeval koos lapselapsega esitas. Ja see vana video sellest, kus piitspeenike Ivo tormab galoppival hobusel või ronib tuletõrjujana tuld kustutama või kihutab kiirelt või vallutab kauneid naisi.:)
Võrratud valikud, harmoonilised hetked, kaunid kõlad ja ehe energia ning vallutav vitaalsus - on selle kontserdi märksõnad. Minge ja nautige!
Seekord illustreerivateks piltideks on eelmisel suvel pildistatud fotod Kuressaare Lossist ja Muhu Kunstitallist, kui pilte vaatate, saate isegi aru, miks. Ja ka helge Haapsalu, lillerohke ja kohvikutest kubisev ja eile õhtul käisime peegelsiledat merd kaemas, kuigi sattusime Kuursaali juures ebamugavale ehitustandrile ja porisse, aga see ei rikkunud õnneks meie muljeid.
Aitäh, IFF!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar