Üks asi viib teiseni /lumest, laulust, lubadustest ja laristamisest/

Lume vaikne valge kohalolek teeb päeva valgemaks ja kutsub vabal hetkel talverüüs metsa. Pohlavarred heledas kristalses tuhksuhkrurüüs. Kuusekiharad rabavalt rõõmsad kikitamas oma okkaseid oksi päikese poole. Kitsede ja jäneste salapärased lumekirjad, sinkadi-sonkadi, vinkadi-vonkadi männivaigulõhnases metsas. Enam-vähem alati oleme suutnud Rexi tähelepanu nuuskimisele suunata, sest põnevaid tegelasi on ilmselt metsas liikumas palju. Kes tema järgi kitsi taga ajada ikka jõuaks?

Hing ja ihu igatsevad suusatamise järele. Sõbranna käis rahakotti kergendamas, pisut üle 2000ga sai vajaliku suusakomplekti kätte. Pole vist kevadet olnud, kui oleme allahindlusi silmitsenud ja lubadusi endale andnud. Aga ühe universaalse komplektiga majas ei teeks ju midagi ja nii need siiamani ostmata ja ilmselt seda ka jäävad. Muidugi, kel võimalus sõita mägisesse sihtpunkti, kus rajad sees ja ka laenutus olemas, on õnnesärgis. Mina meenutan mõttes vanu aegu, kui talvised nädalalõpud Aegviidus, Nelijärvel, Keila rautekas või tankimägedes möödusid. Pühajärve, Otepää, Kääriku kirglikest kohtumistest saaks mitu romaani:)

Laulmine tähendas mulle ka kunagi hingamist. Muusikaklassi õppekava, lasteooperid, esinemised teles, raadios,koorid , ansamblid, kontserdid, etteasted - kõik rikastas kooliaega./Kummardus õpetaja Kurvele ja Kirberile/. Nüüd hääl roostes, kui karaokegagi võid põruda. Aga muusikast vaimustada ja nautida proffe, kes seda keelab. Laululahingu eelmise aasta lõpukontserdit telekast vaadates, läksid lahti vanad haavad. Eestlane on ikka laulurahvas. Vaba ja viisipidav, nutikas ja nauditav. Ja viimasel ajal vaimustun hoopiski Setodest, Holly Pollyst, Svjata Vatrast. Liigume juurte juurde ja rahvuslikuseni. Singer-Vingerit oli ka kuidagi ootamtult ehe taas kuulata. Võibolla Vahuri kontsert-vestlus-saate mõte polegi nii halb. Ehk ongi tegemist teise ehk kõrgema astmega ajakirjaniku pilotaažis. Nii, et , kel fanlust ja huvi, siis põrutage täna veel Metsatölli lindistusele.Ja jääme ootama Laululahingu uut hooaega, loodan, et Indrek taas laulad ja Karin juhid ehk oma vahvat Pärnu noortekoori ja muide, palju õnne preemia saamise puhul ja edu direktori ametis!

Vahest olen mina ka väga impulsiivne, seletan midagi väga valjult ja räägin hullult palju. Ja kui tung tegutseda, võin korda saata meeletusi.Kes meist seda ei teeks? Või kellega ei juhtuks või kes ei astu vahest ämbrisse? Kuidas öelda EI ja rääkida tõtt? Niisuguse pealkirjaga lugu on värskes "marie claire" numbris.
"Sõbranna tahab raha laenata. Lihtsaim viis ta nö kaelast raputada on öelda, et raha pole. Ära hakka talle pidama epistlit oma majanduspõhimõtetest ja halbadest kogemustest sõpradele raha laenamisel - see ei huvita teda nagunii."

Lihtne ju soovitusi jagada, aga kui oled nõrk ja pole pääsu laenamisest, kuidas siis oma raha tagasi saada, kui inimene eriti seda ei kavatsegi teha.Homme, homme, on viimane päev, et kõik korda ajada. Loodan vähemalt, pean sellesse uskumatult uskuma.Muidu toitun varsti ainult kartulist.

Majanduslangus, koondamised, lepingu muutmised puudutavad paljusid mu ümber. Juhtmenäppijad on ammu juba osalisel tööajal, meie kohalik Soome osalusega elektroonika firma läheb ka peagi. 3x nädalas töö ja nii 3 kuud jutti. Ühele sõbrannale üritan koguaeg helistada, hääledublant kordab kõrva, number on ajutiselt suletud. Turisminduses elame vanast rasvast, kuigi tänaseks hetkeks ka pea kõigil lepingud juba muudetud. Transporditeenusel nii siin kui sealpool piiri ka kõik väga selge. Mees sai kaks nädalat nn sisetööl tiirelda, siis koormaga koju ja samakiirelt ta siit kadus kolleegiga tagasi Belgiasse. Ja tagasitee ka juba teada, koormaga laeva peale Lübeckisse ja ma võin värskete võileivadega Paldiski sadamasse vastu minna.

Käisin täna rattaga libedal teel kakerdades meie kohalikus Risti poes. Mida võtta, mida jätta? Ostsin nimekirja järgi, nagu ikka./Koerakonservi, soodsat Soome päritoluga ribiliha, keeduvorsti toidu tegemiseks, piima(kilepiim oli 9.90 ometigi),traditsioonilist heeringat(seal on ka hinnavahe 14-28kr-ni),koerale konti,jogurtit,leiba, kohvikoort,veini,mineraalvett, mahla,õuna, sibulat, porgandit, voimixi, tualettpaberit jne./ Ja edaspidi võib poodi jätta maapoes kalli toorjuustu, singi,hapukoore,gini jne...Sest selveri jm linnapoodidega on hinnavahe nii suur. Aga, millal sinna saab?
Laristamisest veel, joon ikka hommikuti kohvi, aga mul jääb alati, pea iga hommik pool lepatriinutassi kohvi järgi, kui mitte rohkem. Olen ka vahest mairemilderlikult plastmasstopsiga kuuma kohviga autosse jooksnud/mida ma algul ei mõistnud/, aga enamasti ma lihtsalt ei jõua juua lõpuni. Kui kohvikoort majas pole, on lausa kuri karjas ja espressomasin jäi paremal ajal ka ostmata. Sest nüüd ei osta paljud meist tükil ajal enam ei kodumasinaid, uusi riideid, suuski, autosid, maju...Loodan, et olete oma laenudega järjel ja kui juhe jookseb kokku, on tükike šokolaadi suhu pista. Sest raskemaks läheb veel.

Viimasel ajal olen väga palju lugenud tundmatuid blogijaid. Ma ei kujutanud ettegi, et neid niiiiiii palju võib olla. Ja veel omavahel paljud suhtlevad, kuigi kahtlustan seda pealispindseks netitutvuseks + omajagu sõpru, kes keelealdid, väljendusrikkad ja kribamistuhinas. Praegu ka blogijate seas sibab ringi igasuguseid mängusi: meem. Selekteerid kõigepealt teemade(pere, armastus, sõprus...) järgi oma blogi, siis leiad 3 vana sõpra blogijat ja lisaks 2 uut blogijat ja annad teatepulga edasi. Nojah, kes Danzumehega tuttavaks ei taha saada, ei jõua ära imetleda tema 24 t sisse jäävat suutlikkust lugeda läbi kõik ilmunud raamatud, vaadata ära ka tuttuued filmid, elades Rootsis käia veel paljudel teatrietendustel Eestis, siis kõigest veel sellest kirjutada...samas parimas järjekorras pühenduda perele. Loodan, et lapsed taas viitsivad õhtujutu ettelugemisse kiinduda ja Oscarid saavad jagatud ennustuste kohaselt.
Toidublogides tiirlemine tekitas minus ka palju küsimusi. Hea, et pold enne oma blogit ühtegi lugenud. See on terve commuun, kes koguaeg küpsetavad ja siis veel kommenteerivad koguaeg üksteist. Ma olen mingi toidu või toiduainega seotud teema valinud ja ilma retsepti andmata sellest tundeliselt, loovalt jutustanud. Aga toidublogides, üks mõtleb usinalt midagi hääd välja, teeb valmis, paneb retsepti koos piltidega üles ja siis kirglikult kuumad eestimaa köögid palehigis pingutades teevad neid toite järele ja annavad autorile tulemusest ja maitseelamusest teada. Tore muidugi!

Üldiselt olen seda meelt, et tore oleks ikka lugeda tuttava inimese blogi, kuigi jah netiteel on võimalik ka ilmselt tutvuda, ei vaidle vastu. Loeks õhinal Lille lasanjategu, Tiina tarmukaid tegemisi Tõnuril, Karini koorijuhatamisest, Ilona ideedest, Ulvi uudistest,Raja rabavatest rõkatustest, Oma Õpsi Õpetustest, Pireti põnevatest panustest, Indreku inforikkusest...Tagataskus on mul juba Kati reisipäevik koos Kristiga,Jana ja Mardi kirev elu Costaricas, Kai&Mai tudengitunnid, Kadri hetkemõtted, Kiku siirad hetked ja teatrilembus...Aga kirjutada võiks ka kõik need, kellest ma seda niiväga ei oota ja üllatused on alati üllad.