Trips-traps-trull ja tagumikutunnid

Vihm tibab närviliselt aknalauale terve öö läbi, et rahulikust ööunest ei tule midagi välja. Mitmel päeval on mu väikse maja ümber lausa tormi-iilid olnud, nii et õue kuidagi ei kutsu. Muidu jalutaks koeraga metsas, laseks pühade lisakilodel kahaneda ja mõttel vabalt oma pohlaparadiisis lennata. Männivaigulõhnases ja samblaniiskuse aimus, pohlavarred talve aimatavas unes, seal suudan sageli lõpuni mõelda oma poolelijäänud mõtted ja aretada uusi ideid. Kuigi elan täiesti metsade läheduses, ei satu ma sinna niitihti, kui arvate või kui peaks.

Kuigi liikumine on kutsuv, olen suutnud pea iga hommik Terevisiooni pakutud võimlemisminutite järgi pisut end liigutada ja meenutada kunagi tehtud harjutusi. Kokkuvõtteks ajab adrenaliin kõrvad punaseks ja süda hakkab mõnusalt tuksuma, nii et mine või allahindlusi otsides spordirõivaid ostma. Kuigi kokkuhoiuaasta soovitab trenni teha kodus, aeroobika ja jõusaal unustada. Lugesin seda mingist tibidele mõeldud artiklist, kus vahatamise asemel soovitati raseerida ja juukseid juuksuri asemel ise lõigata. Ja tantsida ööklubi asemel sõbrannadega padjapeol. Ja muidugi välja sööma me enam ei lähe. Kinno ega teatrisse, ammugi kontserdile, kus sa sellega. Puhkusereisidest pühime ka suu puhtaks,missiis, et sõbranna naudib Punase mere ääres sooja päikest ja snorgeldust, kuigi on pettunud pakutavas toidu- ja joogivalikus.Ja armas kolleeg laeb oma akusid Tenerifel ja tore, et temagi koos sõbrannaga nakatus blogipidamis pisikust. Mees hakkab täna Pariisi poole sõitma. Kusjuures ilmselt tuleb sealt kodukoormaga tagasi, nii et ma saaks just nauditava nädalakese. Aga ei, pean ju tagumikutundidega oma olemasolu ja vajalikkust tõestama.

Kuigi tegelikult ei saa üldse nuriseda, meil on tööd sel kuul normaalselt, nii et matemaatiliste tundidega poleks üldse probleeme. Pole seda kunagi eriti mõistnud. Annad ju endast alati maksimumi, hoolimata vahepealsetest nappidest öötundidest või kütmata jäänud toast või lapsele keetmata jäänud roast. Sellega ei arvesta keegi.

Viimasel ajal oleme lauamänge hakanud seltskonnas mängima. On ju need värvilised karbid riiulis ikka seisnud, aga mugavusest lükkad aina lapse palvele jaatavalt vastamist edasi. Lapsepõlves mängisime küll vihmastel suvedel vanaema juures tädilastega palju kaarte, trips-traps-trulli ja laevade pommitamist. Mõnusad mängud kõik. Nüüd on hea end Eesti mälumänguga harida, õpitut meenutada, huupi arvata, naljatleda ja võidu poole auahnelt rühkida. Imago ja Alias on ka vahvad, vaimuvara võrgus pendeldamine on lustlik ja mängukaaslaste nõrkuste ja tugevuse kohta teadasaamine samuti. Taas kokkuhoid säästuajal, ka kodus on vahva sisukalt aega veeta. Säästust odav itaalia vein lauale, sahvrist seened, kurgid ja ahju omatehtud kaeraküpsised.

Hiljuti sain teada, et mu kaks klassikaaslast on juba vanaema ja vanaisa. Appi, mõtlesin, juba!!! Kuigi jah, mis siin ikka imestada, peab vist passi vaatama. Aga igal juhul jõudu Ulvi ja Margus!

Majanduslanguse ja kokkuhoiu jutt ajab tegelikult juba oksele. Kustutad enda järgi tulesid, kütad ahju, pliiti rohkem, säästes radikakroone, aga elektriarve on ikka niisugune, nagu elaks lossis. Poest ostad niikuinii koguaeg kollaste siltide hindadega asju ja kartulit õngitsed keldrist. Ülemus ennustas mulle ja mu kolleegile, et peagi kerkivad taas meil kasvuhooned. Selles siiski kahtlen, kuigi plaan oli aiamaad taas väiksemaks loomulikul teel ajada. Sest kui aina jätkan suveläbi rügades, siis saab purki rohkem maltsa panna, kui midagi tarvilikumat. Telefoni kasutan ainult vajadusel ja ei saada iga lennuka linnulaulu nautimise peale mehele sms-i.Vaid hoian kõik endas, ok kirjutan siis rohkem ehk blogisse.

Tore, et olen saanud vastukajasid meilile, tänan jätkuvalt, et viitsite lugeda, on liigutav, et meeldib, kuigi ootan julgelt ka kommenteerimist, uskuge, seda saab ka siin lehel privaatselt teha.