Usu oma koduseinte kaitset
väikseid lihtsaid maju
kõrgeid puid
Usu läbi kahutanud mulla
tõusvaid eluvõrseid
abituid
Usu pisut inimeste headust
õigeksmõstmist ausust
halastust
Usu iga hetke nagu ainsat kirgast kordumatut
avastust
/A.K/
Lume üksikud sulamisviirud porise tee ääres, taas sajune sügisilm kimbutab meeli ja mõtteid.Ja juba päeval on hall ja pime, nagu päeval poleks iial kavatsust ärgata. Ja lõputu lõim looduses, tuulest puretud oksad ja okkarisu, koltund lehehunnikud. Vaibal nurruv kassikaakide kera, neli või viis, lugeda ei jõua.
Ja lõppenud laulude saade tähtedega ja ilma. Ikka oli , mida oodata ja millest nakatuda, südamest südamesse tulevast laulust, sest teisiti kuidagi ei oska seda võtta. Üdini sobivad hääled ja hästi valitud palad, vanusevahest ja elukogemusest hoolimata. Kõik oli täpelt nii , nagu peab. Mina hoidsin Valdole ja Inesele pöialt, kuigi Birgit ja Margus olid ka jumalikud. Valdo üllatas ja lummas oma häälega, musikaalsusega, mitte et ma poleks seda enne teadnud, aga kui inimene pole aastaid enam avalikult laulnud ja tegelenud hoopis muude asjadega. Saatesarja pärlid olid minu meelest Valdo ja Inese lauldud Prayer, Isa ja tütar ja Eesti muld ja Eesti süda. Neid võiks kuulata ja kuulata ja polegi vaja mõelda end nende lugude sisse, sest sa lihtsalt oled seal sees esimesest taktist alates, endalt küsimata luba, oled alistatud ja vallutatud ilma vastupanuta. Hingelt hingele, säravad pärlid pärlendamas silme ees. Nüüd tahaks tõesti plaate osta jõuluks või uurida esinemiskohti, et pühadehõngus lasta end lummata laulul, aga mitte kommertsil.
Pidudeks valmistades ikka valid riideid, sobitad pluusi seelikuga, salli pintsakuga, kingi kotiga. Avad ehtelaekaid, et valida pärleid ja keesid, liblikaid ja rosette, võrusid ja rõngaid, hõbedasi ja kuldseid, suuri ja väikseid, rabavaid ja roosasid, kalleid ja odavaid.Kallimalt kingituid.Uurid kivide tagamaid ja mõjutusi enda emotsionaalsele energeetikale.Õnnetoovaid ja amulettidena toimivaid.Ahhaat ja aqvamariin või hoopiski kvarts.
Ja pärlitest saab laulda, kes meist Karavani Pärlipüüdjat ei tea. Ja eks me igaüks otsime oma pärleid elus, inimestest, asjades. Ja on üks väljend: Sigade ette pärleid ei visata.Ja kaunid pärlid, roosad ja valged ning vahel ka kuldsed pikitud Pedase valitud sünnipäevakimpudesse.
Ja on üks kaunis koht olemas Eestimaal - Pärlselja, üks kauneimad mererandu, ürgset loodust,tõmmet ja tundeid, ahastust ja abitust tekitav, kui nüüd aastate möödudes saatusesõrm selle kauni koha taas mu ellu tõi.
Jõuame sinuga üksmeelele
ühise maa pinna kaudu
toetume sinuga samale keelele
samade sõnade kaudu
argipäevades alles püsime
vanade tavade kaudu
vaikime naerame vastame küsime
seotud ühises maailmas
ühise saatuse kaudu
/A.K/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar