Nüüd see siis on käes. Lume kribal porimoosi määrimas veidigi valgemaks. Homseks, just selleks õigeks päevaks. Kui kõik tulevad kokku ja mitte ainult ei mõtle head , vaid ka teevad kõike kõige paremini. Kenad kingid kaunilt pakitud, süldi kodune lõhn koridoris ja peen pipargoogiaroom köögis...Ja peagi kaetud laud, jõulusalmide meelde tuletamine ja ootus...Ootavad ju nii suured kui väiksed. Ikka paremat päeva ja valuta hommikut ja et ei peaks ärkama hirmuga, et koondamisteade kummitab. Et esta 4st saaks uuel veerandil 5 ja et leiaks uusi sõpru juurde. Et kaugel kodunt, võõras, kuid koduses linnas leiaks korterisse üürilisi. Ja et kiirteedel ikka vooriksid kaupa täis rekkad ja et oleks kaubale nõudlust, soovi ja vajadust ja et kroon oma krooni ei kaotaks.Ja et Sinus hinnataks kogemust, aga mitte nooruse voorust. Ja mõni vana sõber leiaks üles kellegi kalli, kelleta ehk kunagi päevad olid hallid ja nüüd juba ammu kõik unustuse hõlmas. Aga kõigele ju on rohtu, nii armule kui hirmule, valule ja võlule.Et vastu panna või mitte alla anda. Mitte kunagi.
Kuni Sa oled veel
hinga -
elav
ja valus
ja kuum
iga ärkamist hinda
iga puututud pinda
iga läbitud rada -
oskusest mäletada
koos püsib hingeruum
/Aita Kivi/
Et jõuluajal leiaksite aega lähedastele ja eelkõige ka iseendale. Ennast peab ka armastama ja hellitama, ärge seda unustage. Ei ole tähtis kinkide hinnalisus vaid kohaloleku tõhusus. Ja mööda panna võib alati ja eksida. Aga eksimine on inimlik. Ja andeks võib alati paluda. Nutta veel nutmata nutud ja naerda, kuni südamel on taas hea. Sest see on ju teraapia, parim ja elame ehk minuti kauem, kui meile on antud. Ja armastada, ilma häbenemata, kõiki, kes on kallid, kunagi olnud või praegu. Ja sellel on vaibumatu väärtus. Ja need pühade pärlid kukuvad Su ette just siis, kui sa niiväga enam ei oota või kui oled juba loobunud...kõigest.Usk, lootus ja armastus...Kas unustasid ka need ja nii lihtsalt loobusidki.
Mine jõuluajal metsa ja kallista puud, suurt ja jõuduandvat. Ja emba armsamat. Vii koerale lehvita kont ja kiisudele hiirelõhnata krõbin ja sa näed nende rõõmu. Rõõmu, milleta päev on hallim ja kurb.Helista heategevustelefonil ja võid olla kindel, et see jõuab abivajajani. Vaata üle oma kalender ja märkmik, kui leiad kellegi, kellele pole ammu helistanud. Siis leia need minutid. Sest iial ei tea, millal võib liiga hilja olla.
Laula oma lemmiklaulu ja kuula lemmikplaati, mängige perega tänapäeva lauamänge ja vaadake üheskoos midagi üdini head lindilt, dvd-lt. Meenutage häid ühiseid aegu ja tehke nalja. Jälle minutike juures.
Kuna ma sel aastal ostsin ainult ühe jõulukaardi ja selle saatsin ma oma kallile klassijuhatajale, sest olin ja alati olen tema ees võlglane. Inimene, kes on mind alati aidanud, inimene, kes uskus minusse ka siis, kui pold enam lootustki.
Ja kõikidele teistele oma kallitele sõpradele, kes on truult mu blogi lugenud ja loevad ka ehk edaspidi, on see jutustus , nagu postkaart, mida õhinal seapraelõhnases köögis avada, käed hapukapsa hapuga koos ja rätikut just momendil ei leidnud...See on kõigile teile, kes on mu südamesse pugenud, oma jälje jätnud. Kellele mõtled, kui sirelililla lõhn ninna tungib või lumekristallidest punutud lillepilt aknal, härmas ja karge,kutsuvalt ütleb, et selle saatsin just mina Sulle! Armastan teid kõiki!
Jõulurahu kõigile!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar