Vabast vaimust Viljandis, kurjusetundest Kapa-Kohilas ja puhastulest Pärnus.

Sügisoranže vahtralehti lennutab tuul tänaval, märkamatult on madalaks pügatud muru kollakuivi saare lehti täis. Sügis, mis muud. Kuigi heameel kohalejõudnud vananaistesuvest võiks suuremgi olla, kui seda nautida saaks, oskaks ja võiks.

Ometi leidsin tee Viljandisse, kultuurilinna. Polnud üle 20 a käinud. Tundmatuseni muutunud kaunis linnake mägede vahel, üüratult hingematvalt kauni järve kaldal. Kuna mu armas tütar just sinna linna õppima ja ka elama asus, ei olnud meie pere käik ju mitte jushuslik. Meie tudengineiud olid kenasti end sisse seadnud. Mööblit kokku pannud, kratsitud olekuga seinu teatri plakatitega katnud.Vabadust ja vaimsust õhkas sätitud riiulitelt, öökappidelt. Panso,Betti Alver,trükivärske Stiil, kaunid raamitud pildid sõprade ja kallitega,kaisud ja isiklikud armsad nipsasjakesed.Jalutasime mitmeid kenasid tunde ka ümbruses, kohe lähedal hämmastavalt kaunis järv, kenad ridamajad, pihlapuude read. Ikka palju kauneid lilli linnahaljastuses, amplites rippumas, tänavalaternatel.Kultuuri sümbolit kandvad kujud parkides. Restaureeritud pärimusait lossimägedes, jälle oled üllatunud, millega küll inimesed on hakkama saanud, millise suure tööga. Palju rahuliku näoga inimesi ringi sebimas. Suurlinna kaubandusketid:rimid,selverid,säästukad ja maximad, väikesed liha- ja pagaripoed,mis sind nälga ei jäta ja annavad võimaluse valida. Veidi kulunud olekuga puumajad kesklinnas, punatellised ja ainuke koht, mille ma vanast ajast ära tundsin, oli plats, millel asus kino Rubiin.Ja järgmise suve plaani olen mina nüüd Viljandi Folgi võtnud!Ja Ugala teatrisse tuleb nüüd piletid kinni panna. Ja kõik teed viivadki Viljandisse.

Ja siis tuled koju, nagu Kapa-Kohilasse. Ei ole mul siin kaubandusvõrku, kino ega klubi, kultuurimälestistest rääkimata./Ok, mõned mõisad ja koolihariduse sündi tähistav mälestusmärk Arus/ Mõned nõuka aegsed sigalad, laudad põldudel, kaasaegsed mobiilimastid, rida ja korrusmajad, kirik ja hale pood. Kuigi ehk peagi tehakse lahti uus baar või pubi, aga seni ju veel mitte, et muljed puuduvad. Ei sularahaautomaati, ei postkontorit ja perearstigi mitte.Hea, et buss ikka veel käib!On küll jah atraktiivne Padise klooster, kuhu ka suveteater jõudnud ja kontserdid.Vihterpalu mõis teeb Unelmate pulmi ja Pedasegi võõrustab nii tuntud kui tundmatuid nägusid. Ja pigem vahel on klient see, kes arvab, et me sealt mereäärest laia ilma polegi iial saanud. Aga nüüd on meil isegi oma spioon. Ja mina virisen. Kahju muidugi, et kirjanikuhärra endine maja nüüd ajalehtede veergudel läbi Simmi kuulsust korjab ja meie Pedase Vellogi kuum riigireeturi naabrimees on. Jah, on ta meilgi oma juubelit pidanud, väga ladnalt ja lahedalt suhelnud, olnud lausa moos mu pirukas.Aga ikkagi pole ma rahul ega õnnelik siin. Ma igatsen linna, suurlinna, elu ja võimaluste keskele. Miks mitte siin nädalalõppu või suvepuhkust veeta. Aga mitte igaveseks ajaks elu lõpuni elama jääda.

Olen viimasel ajal koguaeg väga kuri. Lapsed ütlevad ja mees saab tunda. Muidugi olen ju taas puhkamata. Tervis jupsib. Koguaeg on kummaliselt piinatud olek. Tüdinud kõigest, magada ei saa, süda taob. Ja siis ma ühel päeval tegin raamatupoes aega parajaks. Hea Tuju Raamat sattus kätte, kus kaamel sulle keelt näitab ja ahv pead kratsib, ikka ju turtsatad naerma. Siis võtsin järgmise targa atlase naise tervisest pajatava. Loen sümptomeid - stress, järgmisena - depressioon, siis ärevushäire kuni menopausini välja. Ptui,ptui,ptui...Nii et tuleb end lõpuks käsile võtta ja kurjus endast välja ajada.

Sügisvärvides metsatukad kutsuvad mind üle-eelmise aasta puhkusreisile Tšehhi ja eelmise aasta õnnelikult õnnistavasse Hispaaniasse. Reisikihk tuleb lausa peale. Täna käisime Pärnus spas, nagu me ikka käime. Tavalise inimese luxus, koos lärmavate leedu laste ja soome mammidega basseinis supelda, mullivannis mõnuleda ja ravivate koskede ja survejugadega end masseerida.Ja puhastustuli saunas. Kuumas ja lõõgastavas, oled nagu tuleriidal ja mõtled omi halbu mõtteid selgeks.Algul oli mul kurb üksi seal käia, sest teadagi mehed,naised eraldi. Aga nüüd ma oskan ka üksindust saunuaurus nautida.Ja ongi juba parem.

Ees ootab oktoober - koolituste kuu. Mõtteid ja plaane on mitmeid. Kinni pandud Otepääl spahotell ja teenendus-koolitused Kanepis. Kohvikoolitus pealinnas. Ja kui panka suudan röövida, siis lähen ühele kultuurselt vaimsele kursusele veel. Ja ehk siis novembris saan puhkama. Kas siis koduses Eestis või kaunites sügisvärvides Euroopas, selgub peagi.Hoidke mulle pöialt!!!