Laululinnuhaldjad

Ma ei ole väga suur looduse tundja, muidugi tunnen ma mändi ja pohla ja teen vahet männiriisikal ja kuulen igapäev rähni toksimist ja näen teda ikka ka. Aga loendamatul hulgal ma linde ei tunne ja ei põe ka sellepärast. Ja kes see porises metsas jalutamisestki niiväga mõnu tunneb, kui värvikirevad kummikud puuduvad. Ikka igatsed seda, mida sul pole ja sinna, kuhu ei saa. Virisedes kontserditel mitte käimise ja kultuuri mitte tarbimise üle, valetan ju suisa. On ju hea sõber telekas, kes mitmed põnevad asjad koju kätte toob. Säti aga end mugavalt diivanile ja eesriie avanegu.

Juba kahel pühapäeval otsib Eesti oma lemmiklaulu. Ja päris kenad avastused, esitused ja toredad saated siiani. Kui algselt hääletus käis, mõtlesin ikka ka, et mis laulude poolt hääletada võiks, aga mingi teoni ma siiski ei jõudnud. Nüüd on hea kuulata tuttavaid lemmikuid, rõõmustada vanade esitajate ja ahhetada uute variantide üle. Saatejuht on hea, tema pärast ei pea piinlikkust tundma ja kommentaatorid lisavad oma meenutustega head vürtsi. Esimeses saates võidutses `Mis värvi on armastus` ja tõepoolest on ju kaunis ja meeldejääv laul ja kellel meil seda kaasa kireda ei meeldiks. Heidy Tamme hääle vastu pole mul kunagi midagi olnud, aga viimase aja vanadaami avalikud esinemised on tekitanud ebameeldivustunde ja kuidagi ei taha tema a-d ja o-d jagada. Ja kui arvestada , et saade üllatab uute esitajatega, oleks ehk seda laulu võinud keegi hoopis noortest esitada, kui Loop ei saanud lindistusel osaleda. Padar ju üllatas küll `Aita mööda saata öö`ga huvitavas seades ja jätkuvalt šarmantses lavavõlus. `Raagus sõnade` puhul oli mul ka heameel Birgiti kauni esituse üle, kui oleks Kuudi venitamist pidanud hoopis kuulama. Ja esimesest saatest mul muud ei meenugi. Teine saade kõlab alles värskelt kõrvus, sest vaatasin praegu kordust.

Tohutu heameel oli, et Hannes Kaljujärv oli valitud `Pistoda` esitama ja tõepoolest, kui palju on kauneid laule meie filmide ja teatriilmas. Kõik me teame nende sõnu peast ja mingi isiklik emotsioon kuulub sinna juurde. Sadu kordi nähtud Eesti filmide raudvara ja pähe kulunud fraasid. `Kui on meri hülgehall` on ju nii armsalt lauldav, et nii mõnigi sünnipäev ja pidu on seda saadud soleerida. Kuigi ma `Sügisballi` pole näinud, aga `Virmaliste´ laulu `Naer´ tean suurepäraselt ja Mikk Saar kõlas laval , nagu noor jumal. Natuke kahju oli mul ühe oma lemmiku üle, mida esitas Koit Toome. Mul pole Koidu vastu midagi, aga see laul lausa nõudis naishäält ja kui saateid lindistati oli ju ka Maarja esimeses saates. Parema meelega oleks originaalis Marko Matveret Ja Evelin Pangi hoopis kuulanud. Muud asendused ja üllatused olid kõik toredad. Helend Peebu `Kerjuse lauluga` olen üles kasvanud, kuigi ma nüüd niiii vana ka pole ja Andero tegi suurepärase esituse ja Veesaarel oli ehk õigus, et nüüd jääme just seda esitust mäletama, seda just uus põlvkond. Samuti üllatas mind Taavi Otsus ja nüüd peab mind küll keegi valgustama, kes ta on, kust ta on, pole nagu kuulnudki pean häbiks tunnistama. Ja muidugi `Põhjamaa`, eks on seda ka lapsepõlves pühapäeviti Estonias vaatamas käidud, kui Pipiks oli Karisma või Sallo või koguni Katrin Kumpan. On seda kaunist laulu lauldud koolis ja kooris ja lauluväljakul laulukaare all. Ja tõepoolest võiks too hingematvalt ilus laul meie hümn olla, mis kõik võõrsile läinud ehk koju tagasi tooks, mitte ainult Ilo-Mai Küttimi, suutsin vist meenutada Elektra pärisnime.Nii, et heameel toreda saate üle ja jääb üle vaid järgmist pühapäeva oodata.

Mõne sõnaga rikastaks `Laululahingut` ka. Eelmisel aastal olin tohutus vaimustuses ja sain ainult kadedat meelt tunda, et ise kuskil ei laula. Kusjuures möödunud kevadel ma ilmselt paljusid saateid üldse ei näinud. Nüüd on kooride laulumöll hooga käima läinud, vahvaid on ju palju. Tore, et noori on palju näha, kuigi ei saanud aru, miks WAFi koor rahvale vähem meeldis, kui Haapsalu Kammerkoor, mis pold midagi erilist. Isegi tagantjärgi kuulates Toompea koori, kõlasid nad üsna hästi. Aga saade on tore ikkagi, kuigi selle saate saatejuhi ja mõne kommentaatori pärast peab siiski üsna tihti piinlikkust kui mitte lausa häbi tundma. Aga ilmselt pole need asjad meie võimuses.Ja huviga saab oodata ka ringhäälingu bandi edusamme. Selles saates on tegelikult nii palju rõõmu ja energiat, et tõesti võime olla uhked, et oleme laulurahvas.

Ja tõepoolest, kas on veel kaunimaid laulusõnu, kui Jaan Tätte kirjutanud on "Ma tahan olla öö su akna taga...Su taskupõhjas tahaks olla puru..." Siinkohal pean vist Kiku abi paluma, ehk kirjutad selle laulu uskumatult head sõnad mulle kommentaari.